Aliisa ja Martini tungival nõudmisel on mul mälestuseks nende poolt ülejäänud juuste alla peidetuna üks pisike rastapats, mingi puust värviline vidin küljes.

Siku läks, Egert tuli. Käisin mitu ringi tsikleid imetlemas ja koos Egertiga salaja öösel ka pidu kaemas. Täna läheme terve kambaga paraadi vahtima.

Alles jäänud noored on kõik hirmus toredad, aga üldises plaanis on selle rühma näol tasutud kõik mu võlad selle eest, et kolm eelmist rühma praktiliselt täiesti ilma probleemideta on läinud (aga vähemalt on siin koguaeg hirmus põnev, eksole). Olen Sikuga nõus- rühmale ei ole ilmselt ülearu hästi mõjunud ka see, et teisel nädalal on suurem osa energiast kulunud rühmasiseste tulekahjude kustutamise asemel korralduslike ja logistiliste probleemidega tegelemiseks - st kellegi tegemata töö tähendab seda, et meil ei ole olnud päris 100% seda aega ja energiat, mis taolise keskmisest keerulisema rühma puhul tarvilik on.

Viimased kaks päeva tõotavad siiski ilusad tulla (ptüi-ptüi....)

Homme kell öösel jõuame lõpuks tsivilisatsiooni. Alleaa.