Publiku tungival nõudmisel (=üks anonüümne kommentaar) kahe rühma ühendatud malevapulmast araabia stiilis (vabas vormis, loomulikult).

Eelnev kokkulepe oli, et rühm, kust pärineb peigmees, saadab temast foto ja meie saadame neiu. Tünga said mõlemad- meie saatsime siivsate inimestena burkades neidude fotod ja peigmees, kelle pilti meie näinud olime, põgenes pulmapäeva hommikul Tallinnasse. Leiti uus abiellumisealine.

Mina ja Siku moodustasime üle maade ja merede tuntud siiami kaksikutest mulla Abdul Shikeiu ja lugesime oma manitsussõnad, et kalliskividena säravad pruudid (3 tk) oma imetabasele peigmehele (1 tk) ikka palju põngerjaid sünnitaks, kelle jalgade tatsumist siis köögipõrandal kuulda. Igaks juhuks tõlkisime osa teksti veidi muudetud tähendustega viipekeelde. Selle tegi võimalikuks Timo, kes oli eelneval päeval vastava koolituse maha pidanud, mistap Kuremaa rühm võib viibeldes vabalt vestelda emast, prostituutidest, seksuaalvähemustest, oravatest, paksudest koaaladest ja muust hädavajalikust.

Kaasavaraks andsime pruudi suguvõsa poolt kaks oraaklit (paremad kui kohvipaks!) ja kõhutantsija. Hiljem müüsime pruutidele orjade oksjonil maha näiteks voodilinaorja (omad tuttavad linad kõnnivad kahel jalal! Suurepärane reisivarustus), tsaar Bob I (palju prestiižsem kui renesanssmööbel või Picasso maalid), kaks neegrit (uhkete soengute tõttu saab kasutada tolmuharjana) jne.

Ka staabirahvas austas meie pulmi oma kohalolekuga. Miskipärast olid nad end riietanud ansambel Caatriks (neil oli mingi teine tõlgendusvariant, mida ma ei mäleta). No ja hiljem muidugi mängud ja trall ja söök ja tort ja üks segastel asjaoludel hüsteeriasse sattunud ja end tuppa lukustanud vene poiss. Sest siin ei ole ühtki päeva, mis ilma aga-deta õhtusse läheks.

Väljaspool pidustusi on lood siin aga sedapidi, et meie ajame asju, terve kuradi Kuremaa ajab meie asju ja ainus, kes asju ei aja, on inimene, kes neid asju peaks ajama.Väljaspool pulmatralli oleme end ogaraks mõelnud ja kõik kaasa antud Simplid tühjaks helistanud, sest üks asi, mida vastava ala Asjapulk (muidu hea inimene, aga oma ametikohal mitte ülearu kompetentne) mitte ei olnud teinud, oli rühmale ulualuse muretsemine ajaks, kui meie ühikakohad saavad Jõgevatreffi tsiklimeeste poolt üle võetud. Kuuldavasti ei ole me mitte ainus rühm, kes on kannatada saanud Asjapulga loomingulise suhtumise tõttu ametisse, mille eest ta palka saab. Sel korral oli boheemlaslikku spontaansust natuke liiga palju. Mitte, et ma ei oskaks hinnata südaöösel valgustamata asulas kolimise romantikat.

Eilseks olime Sikuga korda rääkinud uue ööbimiskoha ja söömisvõimalused- kuna söökla jääb festivaliala sisse, siis ei tahetud meid sinna mitte lasta, aga pärast läbirääkimisi ürituse Bossiga on rühmal luba siiski sööklas süüa ja mitte toitu karbikestega üle aia saada ning rühmajuhtidel on Jõgevatreffi käepaelad ümber käe. Autasuks kõige jama toimimasaamise eest kavatsevad nad (minu ja Siku isikus) seda oma äranägemist mööda ka kasutada. Mina näiteks tahan ilusamaid kaherattalisi eksemplare silitamas käia. Festivalialale ei taheta malevlasi sellepärast lasta, et treffi Bossil on visioon, kuidas kõik suured kurjad tsiklionud tahavad just meie 15-aastaseid tüdrukuid oma telkidesse lohistama hakata.

Igatahes, hetkel, kui kõik sisuliselt kokku lepitud oli, helistas Asjapulk ja arvas, et me võiks nüüd hoopis kõik Luuale kolida. Mitte, et noored oleks siin väga vähe solgutada saanud. Paar teisesuunalist ja ilmselt mitte mulle uusi sõpru toovat soovitust hiljem soostus Asjapulk rühma minemakupatamise asemel kaaluma siinpakutud koha hinna allapoole tingimist. Kell kaksteist öösel hakkasime kolima, kella kaheks jõudsime magama.

Hetkel tundub kõik ilus ja rahulik, aga eelnevaid päevi arvestades olukorra püsimise peale kihla vedada ei tasuks.